Võrtsjärv on Eesti suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on läbi aegade olnud kalarikas. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Pidevad asukad on haug, särg, latikas, koha, ja ahven. Põlisasukaks on samuti angerjas, kelle arvukust on inimene oluliselt suurendanud, lastes igal aastal järve tillukesi klaasangerjaid.

Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kauaaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas.